Rikkis – eemaldage auto: kui te ei saa autot teele jätta ja mida see ähvardab

Oleme juba üksikasjalikult välja mõelnud, kus on keelatud peatuda ja parkida, ning hiljuti uurisime, mis juhtub, kui peatute märgi „Peatumine keelatud” all. Teel puudutasime sellist tõsiasja nagu sundpeatus, mis esmapilgul tundub olevat “carte blanche” kõikide peatumiste puhul. Tegelikult pole katkine auto põhjus seisma seal, kus peab. Ja rahatrahv pole sellise hoolimatuse eest just kõige karmim karistus. Mõtleme välja, millal pingutada, et pärast sundpeatust auto teelt välja saada.

Mis on sundpeatus?

Alustuseks meenutagem veel kord, mis on sundpeatus üldiselt. Reeglite kohaselt on see “sõiduki liikumise peatamine selle tehnilise rikke või veetava veose ohu, juhi (reisija) seisundi või teel oleva takistuse ilmnemise tõttu.” See tähendab, et auto rike, mille puhul ta ei saa kaugemale sõita, on sundpeatus, nagu bensiin otsa lõppemine. Kui juht või kaasreisija end ootamatult halvasti tunneb, on ka see hea põhjus sundpeatamiseks. Teele kukkunud puu, katki läinud auto või rikki läinud teekate on takistuseks, mis kutsub esile hädapeatuse.

Kui aga juht peatus ees seisva ummiku tõttu, pole tegemist sundpeatusega, nii et sellise ristmikul peatumise eest väärite trahvi. Sama kehtib ka liiklusreegleid rikkumata ees peatunud auto kohta: näiteks kui peatumiskeelutsooni lõpu märgi järel peatus kohe teine ​​auto, siis ei saa ka selle taga takistuse ettekäändel peatuda.. Kui juhil on vaja laps või ülemus “siinkohal” maha jätta – see pole samuti sundpeatus. Ja tuleb mõista, et kaasas olev häire ühelgi sellisel juhul ei ole liikluspolitsei inspektoriga kohtumisel ettekäändeks.

Kus on võimalik sundpeatus ilma piiranguteta?

SDA-s on kõik sundpeatamisega seotud juhitoimingud seotud nende kohtadega, kus peatumine on põhimõtteliselt keelatud. Seetõttu on formaalselt sundpeatumisel kohtades, kus peatumine ja parkimine on lubatud, juhil õigus lihtsalt peatuda ja mitte mingeid lisameetmeid rakendada. Praktikas tasub aga seisva auto parema nähtavuse märkimiseks vähemalt alarm sisse lülitada. Lõppude lõpuks ei kohusta SDA lõige 7.1 juhti mitte ainult avariirühma sisse lülitama kohtades, kus peatumine on keelatud. Samas punktis on kirjas, et “juht peab lülitama alarmi sisse ka muudel juhtudel, et hoiatada liiklejaid sõiduki tekitatava ohu eest.” Ja sõiduteel seisev auto, kuigi reegleid rikkumata, võib siiski ohu tekitada.

Millistest kohtadest tuleks auto sundpeatuse korral eemaldada?

Kuid “keelatud tsoonides” peatumine nõuab juhilt teistsugust tegevusstsenaariumi. Esiteks, vastavalt punktile 7.1, peate alarmi sisse lülitama. Järgmiseks tuleb meeles pidada SDA punkti 7.2, mis näitab, et sundpeatumisel tuleb viivitamatult üles panna hädapeatusmärk kohtadesse, kus see on keelatud ja kus nähtavustingimusi arvestades ei saa sõidukit õigeaegselt näinud teised juhid. Kuid kõige olulisema märguande annab SDA punkt 12.6: “Sundpeatuse korral kohtades, kus peatumine on keelatud, peab juht rakendama kõiki võimalikke abinõusid sõiduki nendest kohtadest kõrvale juhtimiseks.” See tähendab, et kohe pärast hädaabijõugu sisselülitamist ja märgi ülespanemist peab juht auto peatumiskeelutsoonist välja viima.

Noh, selleks, et mõista, kui palju olukordi, kus te ei saa autost lahkuda, loetleme kõik kohad, kus peatumine on keelatud:

• trammiteedel, samuti nende vahetus läheduses, kui see häirib trammide liikumist;

• raudteeülesõidukohtadel, tunnelites, samuti estakaadil, sildadel, viaduktidel (kui sellel suunal on liikluseks vähem kui kolm rada) ja nende all;

• kohtades, kus pideva märgistusjoone (välja arvatud sõidutee äärt tähistav), eraldusriba või sõidutee vastasserva ja peatunud sõiduki vaheline kaugus on alla 3 m;

• ülekäiguradadel ja nende ees lähemal kui 5 m;

• sõiduteel ohtlike pöörete ja tee pikiprofiili kumerate murdude läheduses, kui tee nähtavus on vähemalt ühes suunas alla 100 m;

• sõiduteede ristumiskohas ja ristuva sõidutee servast lähemal kui 5 m, välja arvatud pideva märgistusjoone või eraldusribaga kolmesuunaliste ristmike (ristmike) külgmise läbipääsu vastas olev külg;

• lähemal kui 15 meetrit marsruudisõidukite peatustest või reisitakso parklast, mis on tähistatud tähisega 1.17, selle puudumisel – marsruudisõidukite peatuspunkti indikaatorist või reisitakso parklast (v.a peatus). reisijate peale- ja mahavõtmiseks, kui see ei sega marsruudisõidukite või reisitaksona kasutatavate sõidukite liikumist);

• kohtades, kus sõiduk blokeerib teisi juhte fooritulede, liiklusmärkide eest või takistab teiste sõidukite liikumist (sisse- või väljumist) või takistab jalakäijate liikumist;

• jalgratturitele mõeldud sõidurajal;

• teelõikudel tähisega 1.4 ühtlase kollase joonena, mis paikneb piki sõidutee serva.

Kuid ülaltoodud loetelu pole veel kõik. SDA eraldi paragrahv käsitleb sundpeatust maanteel. Seega on punktis 16.2 sätestatud, et kiirtee sõiduteel sundpeatamise korral peab juht lülitama sisse signalisatsiooni, panema välja hädapeatusmärgi ja seejärel võtma meetmeid, et viia ta selleks ettenähtud sõidurajale (sõidutee serva tähistavast joonest paremal).

Millised on auto teele jätmise ohud?

Alustuseks tasub mõista, et sundpeatus on tõepoolest hea põhjus, et vältida trahvi vales kohas peatumise eest. Haldusõiguserikkumiste seadustiku artiklites, mis näevad ette rahatrahvi peatumise ja parkimise reeglite rikkumise eest (12.19.3, 12.19.3.1, 12.19.3.2 jt), on punkt “v.a sundpeatus”. Seega liikluseeskirja nõuete täitmisel alarmi sisselülitamiseks ja hädapeatusmärgi ülespanekuks trahvi tõesti ei saa. Kuid siin on olulisi nüansse.

Esiteks võib trahvi saada ka sundpeatusega, kui hädaabijõugu sisse ei lülita ja silti üles ei pane. Sel juhul võib inspektor pidada peatumist mittesunnituks ja määrata sõltuvalt konkreetsest olukorrast trahvi.

Teiseks võib trahvi saada, kui sundpeatuse tsooni on paigaldatud kaamera rikkumiste automaatseks salvestamiseks. Ta muidugi ei saa asjaoludest aru ja määrab automaatselt trahvi ning kui see kontrollioperaatoritest läbi läheb, võib see jõuda juhini. Kuid sellises olukorras on autoomanikul kõik võimalused rikkumine edasi kaevata ja otsus tühistada.

Ja kolmandaks, kõige karmima karistuse võib saada mitte seaduse poolelt, vaid teistelt liiklejatelt. Peatumiskeelu tsoonis sõiduteele pargitud auto põhjustab suure tõenäosusega avarii. On ju “keelualad” märgitud põhjusega: tunnelites, sildadel, piiratud nähtavusega kohtades, maanteedel ja muudes ohtlikes kohtades teel on väga suur tõenäosus, et teine ​​juht seisvat autot ei märka. Ja kui katkise auto juht, olles sildi üles pannud, edasisi meetmeid ei võta, vaid lihtsalt istub autosse ja ootab abi, võib ta ise õnnetuses kannatada. Veebist leiate palju videoid seisvate autodega juhtunud õnnetustest Moskva ringteel, maateedel ja mujal. Seetõttu on kõige tõhusam argument katkise auto teelt kõrvaldamise kasuks

Siin tasub aga teha ka oluline reservatsioon. Kui teeolud on sellised, et autot tee äärde lükav juht seab end ohtu, võib piirduda “avariijõugu” sisselülitamisega ja märgi paigaldamisega. Näiteks kui auto läheb katki tihedas udus või tugevas lumesajus ja juht ei saa teelt välja tulla, on mõnikord parem autost lahkuda, lülitades sisse turvatuled ja pannes hoiatussilt piisavale kaugusele. tagada enda ja teiste juhtide turvalisus.